<img height="1" width="1" style="display:none" src="https://www.facebook.com/tr?id=1698808183738703&amp;ev=PageView&amp;noscript=1">

Kas riigihanke nõuet võib faktoorida?

Kas riigihanke nõuet võib faktoorida?

Puuduliku teadmise tõttu keelduvad riigiametnikud tarnijapoolsest faktooringust, kuna arve rahastamine kolmanda osapoole kaudu võib tunduda hankelepingu muutmisena. Rahandusministeeriumi Riigihangete ja riigiabi osakonna sõnul ei ole hankelepingu muutmine sellises olukorras aga vajalik.

Rahandusministeeriumi andmetel korraldati Eestis möödunud aastal 10 343 riigihanget kogumaksumusega 2,1 miljardit eurot. See moodustab lausa 10% Eesti majandusest. 2016. aastal sõlmiti valdav enamus riigihankelepinguid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega. Just väiksemad ettevõtted on need, kes võivad suuremahulise hankelepingu täitmise käigus käibekapitali puudujäägi tõttu raskustesse sattuda, sest raha laekub ettevõtte kontole viivitusega – tavaliselt alles kolm kuni neli nädalat pärast tarne toimumist.

Selline väljaminevate ja sissetulevate rahavoogude ebakõla võib ettevõttele raskusi tekitada. Paljud ettevõtted eelistavad sellises olukorras kasutada faktooringut, sest see võimaldab tulevikus laekuvad nõuded kohe rahaks teha. Kiiremini laekuv raha võimaldab tasuda tarne eest, maksta maksud ning tasuda palgad.

Nõuete loovutamine tekitab arusaadavalt riigiametnike seas küsimusi, sest alati ei ole üheselt selge, kuidas mahub nõude loovutamine riigihanke seaduse raamidesse. Investly kogemusest lähtuvalt on riigiametnikud puuduliku teadmise tõttu keeldunud tarnija faktooringu ettepanekust, kuna arve rahastamine kolmanda osapoole kaudu on tundunud hankelepingu muutmisena. Tarnijad ei ole riigiametniku teadmistes kahelnud ning jätnud asja sinnapaika.

Et asjasse selgust tuua, pärisime nõu riigihangete eest vastutavate Rahandusministeeriumi ekspertide käest. Selgus, et hankelepingu tasunõude loovutamisega ei kaasne lepingu muutmine. Veelgi enam, tasunõude loovutamine on hankelepingu täitja seadusest tulenev õigus ning üheks ettevõtlusvabaduse väljendusvormiks. Tasunõude loovutamine võib hankijale igati kasulikuks osutuda, parandades likviidsust ning üldist finantsseisu - tugevad koostööpartnerid on hea koostöö garantii.

Maksetähtpäeval ülekannet tegevale ametnikule on kindlasti oluline veenduda, et nõude loovutamine tõepoolest toimus. Selleks on tal õigus pärida faktoorilt tasunõude üleminekut tõendavaid dokumente. Investly teeb siinkohal koostööd mitme riigiameti ning riigi osalusega ettevõttega.

Küsimustele vastas Rahandusministeeriumi Riigihangete ja riigiabi osakond.

Kas hankija võib arve eest tasuda kolmandale osapoolele? Kas selle jaoks peab hankelepingut muutma? 

Oleme oma varasemates nõustamispäringutes asunud seisukohale, et hankelepingut ei ole vajalik muuta selleks, et ühe või mõne arve tasumine hankija poolt võiks toimuda töövõtja asemel nt pangale või kolmandale isikule. Selline faktooringu alusel kolmandale isikule tasumine võib toimuda muidugi üksnes eeldusel, et muud maksetingimused ei muutu, st maksed toimuvad esialgses lepingus märgitud ajal ja tingimustel ja kolmandale isikule loovutatav nõudeõigus ei mõjuta hankelepingu teiste tingimuste täitmist töövõtja poolt. Leiame, et kuivõrd ainult arve tasumine töövõtja asemel kolmandale isikule ei mõjuta esialgse hankelepingu täitmist, on selline korraldus riigihangete seaduse valguses lubatav ja tegemist on pigem ebaolulise muudatusega.

Kas rahalise nõude üleminek tähendab lepingu ülevõtmist?

Samuti jääme oma varasema seisukoha juurde, et nõude loovutamine (VÕS § 164), mis ei eelda hankija kui võlgniku nõusolekut, ei ole võrdsustatav kohustuse ülevõtmise (VÕS § 175), kohustuse ühinemise (VÕS § 178) ega lepingu ülevõtmisega (VÕS § 179). Viimaseid eristab nõude loovutamisest lepinguliste kohustuste üleandmine ja teise lepingupoole, s.o hankija, nõusoleku nõue, mistõttu nende korral võib olla põhjust rääkida poolte kokkuleppest ja seega hankelepingu muutmisest.

Kas hankelepingu täitja võib tasunõuet (rahalist nõuet) loovutada?

Ka erialakirjanduses on asutud seisukohale (vt „Riigihangete õigus“, 2014, D. Minumets, P. Kulm, lk 490), et direktiivi 2014/24/EL art 72 lg 1 punktis d on eelkõige silmas peetud algse töövõtja asendamist olukorras, kus see toimub hankelepingu esemeks olevate kohustuste täitmise seisukohalt (st ehitustöö teostamise, teenuse osutamise või asja tarnimise seisukohalt). Nii ei tuleks tasunõude loovutamist käsitleda üldse hankelepingu muudatusena uue hankedirektiivi artikli 72 tähenduses. Tasunõude loovutamine on hankelepingu täitja seadusest tulenev õigus ning üheks ettevõtlusvabaduse väljendusvormiks. Seega ei tohiks hankelepingust tuleneva tasunõude loovutamine olla kuidagi piiratud ka uuest hankedirektiivist tulenevalt.

Kas tasunõude loovutamiseks on tarvis võlgniku nõusolekut?

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas on leidnud kinnitust, et nõudeid võib sõltumata võlgniku tahtest alati loovutada (RKTKo 18.11.2004, nr 3-2-1-132-04, p 14; RKTKo 06.06.2007, nr 3-2-1-62-07, p 12: "…nõude loovutamiseks piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning nõue loovutatakse sõltumata võlgniku tahtest"), kusjuures nõude loovutamine uuele võlausaldajale ning lepingu muutmine uue võlausaldaja ja võlgniku kokkuleppel on siiski erinevad õigusinstituudid (RKTKo 14.11.2006, nr 3-2-1-102-06, p 13) Lisaks ütleb VÕS § 166 lg 2 sõnaselgelt, et võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, ei kehti kolmandate isikute suhtes. Sisuliselt tähendab VÕS § 166 lg-s 2 sisalduv reegel, et võlasuhte pooltevaheline kokkulepe, millega võlasuhtest tulenevate nõuete loovutamine välistatakse, ei oma toimet kokkulepet rikkuva nõude käsutustehingu ega selle aluseks oleva kohustustehingu kehtivuse suhtes (vt. Varul, P. et al. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2006, lk 359).