Meil on alati olnud suur rõõm leida uuendusmeelseid sõpru, kes samuti Eesti ettevõtete elu lihtsamaks, protsesse kiiremaks ning tegemisi tulusamaks muuta aitavad. Seekord oleme käed löönud hankeportaaliga Holt.ee.
HOLT viib mugaval platvormil kokku teenusepakkujad ja hanked
Holt.ee on hankeportaal, kus era- ja juriidilised isikud saavad korraldada hankeid leidmaks sobivaid teenusepakkujaid vajalike tööde teostamiseks ning tellimuste täitmiseks - olgu selleks ehitus, remont, abitööd, eritellimusel mööbli või kodutekstiili valmistamine või ehitusmaterjalide ost. Hangetel osalejad saavad teha pakkumisi ning suhelda hanke korraldajatega leidmaks uusi kliente.
Töö lisamine Holt.ee keskkonda on väga lihtne: tuleb vaid täita vajalikud väljad, panna kirja täpne hanke kirjeldus ning võimaluse korral lisada fotod ja joonised. Seejärel valib hanke korraldaja perioodi, mille jooksul saab temalt küsida küsimusi ja teha pakkumisi. Pärast pakkumiste perioodi lõppu on hanke korraldajal võimalus valida sobivaim teenusepakkuja.
Hanke korraldaja näeb piiramatult kõiki talle tehtud pakkumisi ja pakkujaid. Tal on võimalik kõigi pakkujatega privaatselt vestelda ja täpsustada pakkumiste detaile. Hanke korraldajal ei ole sealjuures kohustust teha valik saabunud pakkumiste hulgast.
Hanke avaldamine Holt.ee keskkonnas on tasuta - nii ka kogu protsess otsast lõpuni.
Kõik eelnev on liidetud kokku spetsiaalselt ettevõtetele loodud funktsionaalsusega, mis teeb ettevõtte meeskonna omavahelise suhtluse, hangete jälgimise ning seotud tegevuste haldamise äärmiselt lihtsaks ja ülevaatlikuks.
Lisaks erahangetele on Holt.ee's ka riigihangete rubriik
Mugavalt ja ülevaatlikult avaldatud riigihanked ja nende võitjate info on kindlasti oluline faktor ka paljudele Investly praegustele ja tulevastele klientidele. Rahandusministeeriumi andmetel korraldati Eestis möödunud aastal 8062 riigihanget kogumaksumusega 4,7 miljardit eurot. See moodustab olulise osa Eesti majandusest. Valdav enamus riigihankelepinguid sõlmiti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega. Just väiksemad ettevõtted on need, kes võivad suuremahulise hankelepingu täitmise käigus käibekapitali puudujäägi tõttu raskustesse sattuda, sest raha laekub ettevõtte kontole viivitusega.
Intrum Estonia uuring näitab, kuidas on koroona-aasta muutnud Eesti ettevõtete maksekäitumist: kui 2019. aastal oli ettevõtetele esitatud arvete keskmine maksetähtaeg üks Euroopa lühimaid – 16 päeva –, siis 2020. aasta lõpuks oli see Eestis kerkinud 47 päevale. Tuues näite ehitussektorist, siis ettevõttele tähendab see lausa 75-päevast perioodi, mis tuleb omavahenditest finantseerida. Selline väljaminevate ja sissetulevate rahavoogude ebakõla võib ettevõttele raskusi tekitada. Paljud ettevõtted eelistavad sellises olukorras kasutada faktooringut, sest see võimaldab tulevikus laekuvad nõuded kohe rahaks teha. Kiiremini laekuv raha võimaldab tasuda tarne eest, maksta maksud ning tasuda palgad.
Nõuete loovutamine tekitab arusaadavalt riigiametnike seas küsimusi, sest alati ei ole üheselt selge, kuidas mahub nõude loovutamine riigihanke seaduse raamidesse. Investly kogemusest lähtuvalt on riigiametnikud puuduliku teadmise tõttu keeldunud tarnija faktooringu ettepanekust, kuna arve rahastamine kolmanda osapoole kaudu on tundunud hankelepingu muutmisena. Tarnijad ei ole riigiametniku teadmistes kahelnud ning jätnud asja sinnapaika.
Kas riigihanke nõuet võib seega üldse faktoorida?
Et asjasse selgust tuua, pärisime nõu riigihangete eest vastutavate Rahandusministeeriumi ekspertide käest. Selgus, et hankelepingu tasunõude loovutamisega ei kaasne lepingu muutmine. Veelgi enam, tasunõude loovutamine on hankelepingu täitja seadusest tulenev õigus ning üheks ettevõtlusvabaduse väljendusvormiks. Üsna pea avaldame riigihangete nõuete faktoorimise õiguslikust poolest meie blogisse ka eraldi postituse!
Postitus sündis koostöös holt.ee meeskonnaga
Liitu 500+ ettevõtjaga, kes meie uudistega juba kursis püsivad: